Euroopa Inimõiguste Kohus võttis Oliver Rõigase juhtumi menetlusse

Aadu Liivati, Tiiu Pauluse ja Oksana Granovskaja jmt jõhkrused juhtumi siseriikliku kinnimätsimise tõttu nüüd rahvusvahelise üldsuse ees

Euroopa Inimõiguste Kohus otsustas võtta menetlusse minu poja, Mustamäe haiglas sügisel 2009 hukkunud Oliver Rõigase juhtumi. Vastavad dokumendid allkirjastati Inimõiguste Kohtus Strasbourgis 2. detsembril 2014, mina sain sellest teada eelmisel nädalal, kui post materjalidega. sh koopia Eesti valitsusele saadetud kirjast saabusid mind esindavasse advokaadibüroosse. Loodan südamest, et sellest saab süsteemi muutev, seadusi järgima ja inimõigusi austama sundiv õppetund mitte üksnes minu poja kallal vägivallatsenud meedikutele, sh Aadu Liivat ´ile, Tiiu Paulus ´ele ja Oksana Granovskaja ´le, samuti Ekke Nääbi´le ning mh väljamõeldisi faktide pähe esitanud Mustamäe haigla juhtkonnale, vaid ka petisteks osutunud Eesti Vabariigi kagebiitilikus stiilis tegutsenud terviseametnikele nagu Peeter Mardna sotsiaalminister Hanno Pevkuri haldusalas, riigihaiglas toimunut kinnimätsida aidanud prokuröridele eesotsas prokurör Endla Ülvistega ja juhtumi ennistamise tänavu suvel blokeerinud Kaire Jaaksonile ja Lavly Perlingule ning Tallinna Ringkonnakohtu kohtunikele Ivi Keskülale ja Pavel Gontsarovile. Loodan, et see juhtum lõpetab inimestele nende teadmata ja nõusolekuta uimastavate ja narkootiliste ainete manustamise, ebaseadusliku tahtevastase kinniaheldamise tavahaiglas, üledooside manustamise ja elavalt inimeselt toidu ja kogu ravi, sh kopsupõletikus inimeselt antibiootikumide äravõtmise ilma ühegi seadusliku aluseta jpm, millele olen osutanud sedamööda, kuidas asjaolud on materjalidega tutvudes ja asitõendeid uurides selgunud. Eesti kuulub Euroopa Liitu aastast 2004, on aeg mõista, et demokraatlikus ühiskonnas kehtivad inimõigused ja rahvusvahelised konventsioonid mitte vaid paberil, vaid need peavad kehtima ka reaalselt, iga inimese jaoks.

Oliveri hukkumise järel esitasid asjaosalised, sh valedega haigusloo e epikriisi kokku kirjutanud dr Tiiu Paulus ja Mihkel Leiner valeväite, et enne Oliveri lootusetuks kuulutamist 28. septembril 2009 tehti talle kogu keha kompuuteruuring, mis olevatki näidanud olukorra lootusetust. Tegelikult sellist uuringut ei olnud tehtud, seda uuringut ei ole seepärast medtoimikus ega ka kriminaaltoimikus, seda pole 5 aasta jooksul vaatamata korduvatele taotlustele sh Terviseametisse esitatud, kuid sellele vaatamata on esitatud kogu menetluse käigus selle olematu uuringu järeldusi lootusetuks kuulutamise ajendina. Pärast lootusetuks kuulutamist kaks päeva hiljem, kui olime teatanud haiglast lahkumise soovist 30. sept. 2009 kogu keha uuring küll väidetavalt tehti, aga kes oli selle uuringu teinud radioloog, mida ta järeldas oma allkirjaga dokumendis ja kus on see dokument ja kus selle uuringu pildid pole teada, sest haigla eemaldas need nii medtoimikust ja neid ei esitanud PERHi juhatuse esimees Tõnis Allik ka kriminaaltoimikusse, kuigi politsei küsis kõiki materjale. Enne lootusetuks kuulutamist 28. sept. 2009 25. sept. 2009 uuringu peast teinud radioloog Katrin Bakhoff ei välistanud, et tegu võib olla lihtsalt põlettikuga, kuid põletiku võimaluse jättis raviarst Mihkel Leiner tähelepanuta, varjas seda ka Oliveri eest ja lasigi 26-aastase inimese lihtsalt lootusetuks kuulutada. Lootusetuks kuulutamine andiski justkui õigustuse kohelda noort inimest Mustamäe haiglas tema elementaarseid inimõigusi rikkudes. Läks väga kaua aega, aastaid, kuni hakkasid selguma tegelikud asjaolud ja alles 2014 selgus mh tõsiasi, et täiesti kõrvaline isik, kes polnud isegi raviarst - Aadu Liivat - jagas juba tavapalatis korraldusi õdedele, milliseid psühhotroopseid jm aineid ja millistes kogustes Oliverile tema teadmata ja nõusolekuta manustada, ja tüsistuste tekkimisel raevus haiglavahetuse soovi peale pidades seda mõttetuks, misjärel tehti ka tahtevastaseid, seisundit halvendanud protseduure.

Anneli Rõigas

Kinnimätsitud mõrv Mustamäe haiglas 2009

Allpool on lisatud ülevaade riigihaiglas tapmisega sügisel 2009 lõppenud surmajuhtumi asjaoludest ja ebaseaduslikult 2012 lõpetanud ja kriminaalmenetluse lõpetamise määruses 25.okt. 2012 ohjeldamatult valetanud ja asjaolusid võltsinud Põhja Ringkonnaprokuratuuri juhtivprokuröri Endla Ülviste valedest, samuti advokaadibüroo poolt osutatud Ülviste valed tähelepanuta jätnud ja kriminaalmenetluse ennistamisest keeldunud Tallinna Ringkonnakohtu kohtuniku Ivi Kesküla valedest ja võltsingutest menetlusaluste kasuks Ivi Kesküla 28. jaan 2013 määruses.

Kõik faktid on kaetud asitõenditega, milledest on alljärgnevalt koondatud kokku 3 ülevaadet selgitustega. Prokuratuuri ja kohtunik Ivi Kesküla valedest ja asjaolude võltsingutest juba 2013 teadlik Kaitsepolitseiamet (allkirjastanud KAPO büroo juht Alar Savipõld) teatas 10. sept. 2014, et ei pea prokuröride ja kohtuniku poolt menetlusaluste kasuks valetamist ja asjaolude võltsimist nende määrustes vajalikuks uurida ja et kuigi karistusseadustiku kohaselt on kohustus algatada uurimine kuriteokaebuse esitamisel kuriteoasjaolude tuvastamisel (ja prokuröri ning kohtuniku poolt teadvalt valeotsuse tegemine on Karistusseadustiku kohaselt kriminaalkorras karistatav) otsustab riik (loe ametnik) inimese eest, kas ja milliseid kuritegusid Eestis uuritakse.   

Asjaolud - Oliver Rõigas pöördus PERHi 24. sept. 2009 seoses talle ekslikult PERH EMOs viis päeva varem 19. sept 2009 määratud Cerucal (Metoclopramide) ravimi üliraskete kõrvalnähtudega

23. sept. 2009 külastas Oliver Rõigas oma perearsti, kuna tal oli tekkinud 20. sept 2009 elus esimest korda rasked neuroloogilised nähud - silma kõõrdi vajumine, ühe näopoole tuimus, lisandus ja süvenes tasakaaluhäire, mis kõik oli tal tekkinud päev pärast Mustamäe haigla EMO külastust 19. sept. 2009, kus talle oli määratud ekslikult dr Perli soovitusel dr Eva Vask poolt Cerucali (metoclopramide), mille võimalikud ülirasked neuroloogilised nähud vt. www.fda.gov/downloads/Drugs/DrugSafety/UCM244086.pdf kattuvad Oliveril 20. sept. 2009 tekkinud sümptomitega. Perearst soovitas 23. sept. 2009 naasta Mustamäe haiglasse uuringutele, kuid nõustus andma saatekirja Ida-Tallinna Keskhaiglasse. 24. sept. 2009 tegime siiski perearsti soovituse kohaselt ja läksime tagasi PERHi. PERHis mõisteti Cerucali ekslikku määramist ja selle manustamine lõpetati, kuid Oliveri eest varjati, et tekkinud sümptomid kattuvad selle ravimi võimalike üliraskete neuroloogilste nähtudega. Oliver pandi "uuringuteks" haiglasse ja talle hakati manustama tema teadmata esimesest õhtust psühhotroopset ainet Zopitin ja varasemast 24-48 korda
suurema koguses IGA PÄEV deksametasooni, mille üks võimalik kõrvaltoime on ajuturse.

 Seejärel tekkisid ja süvenesid Mustamäe haiglas hingamisraskused, ning raviarst Mihkel Leiner kadus ootamatult puhkusele, tema alluv Aadu Liivat, kes oli raevunud haiglavahetuse kokku leppinud ema kahtlustest, et ravi  ei pruugi olla õige hakkas ema ähvardama väljaviskamisega ja andis medtoimiku kohaselt korralduse manustada Oliverile korduvalt tema teadmata ja loata ka Xanaxit. Pärast Leineri kadumist, 13. haiglapäeval selgus, et Oliveril on jäetud ravita kahepoolne bakteriaalne kopsupõletik Streptococcus ning kohe selle ravivea selgumisel manustati talle 6. okt. 2009 Leineri alluvate poolt neli korda Haloperidoli ja seejärel 7 korda Propofolit, mida kumbagi ei tohi anda hingamisraskustes inimesele. Medtoimikust selgub, et 7. okt. 2009 varahommikul enne minu

saabumist haiglasse, kui pidi toimuma haiglavahetus uimastati Oliver kangeima võimaliku narkootilise ainega Fentanüül, mida ei tohi anda hingamisraskustes inimesele ja mida tohib üldse palatis anda vaid siis, kui nõrgemad opiaadid pole valu vastu mõjunud, kui Oliveril polnud haiglasse uuringutele minnes üldse mingeid valuvaigisteid määratud, sest tal valud puudusid. Fentanüüliga uimastamise järel tühistati haiglavahetus, seejärel lükati edasi ka palve koju minna, mis pidi toimuma lõpuks 12. okt. 2009. 12. okt. 2009 raviarstiks saanud Tiiu Paulus lõpetas seniste antiobiootikumide manustamise ja andis korralduse anda Oliver Rõigasele 2 milj ühikut penitsilliini pärast mida kiirenes südamerütm. Seejärel andis Paulus Oksana Granovskajale korralduse manustada Oliver Rõigasele mh vägistamisdroogina tuntud südametegevust  mõjutavat Klofelinit, mida anti 2 korda k 14-16 0,5 mg ehk mitu korda rohkem selle medikamendi raviinfo kohaselt lubatud ühekordsest doosist ning Klofeliini teise annuse manustamise järel hüppas ülemine vererõhk 130lt pea 180ni. Seejärel 12. okt. 2009 17 manustas Granovsakaja Oliver Rõigasele tema teadmata ja nõusolekuta simultaanselt erinevaid vererõhku alandavaid, südametegevust mõjutavaid, sh südamerütmi aeglustavaid medikamente - Metoprolol 50 mg, Nifedipine 10 mg, Amlodipine 10 mg ja Trandate 10 mg. Pool tundi pärast seda rünnakut k. 17.30 tekkis Oliveril katkendlik hingamine, k. 18.45 kukkus ülijärsult vereõhk ja Oliver vajus kooma. 13. okt. 2009 hommikul andis dr Tiiu Paulus ebaseadusliku korralduse võtta ära Oliver Rõigaselt kogu toit ja kogu ravi, sh kopsupõletiku ravi, toidu ja ravi tagasipanemisest keeldus ka puhkuselt naasnud osakonnajuhataja Mihkel Leiner. 13 tundi pärast Oliver Rõigase nälga ja täielikult ravita jätmise algatati 13. okt. 2009 õhtul k 22 Pauluse algatusel ajusurma tuvastamise kaheosaline protseduur  neuroloogi ja anestesioloogi poolt, kes saabusid kaheosalist protseduuri, mille vahel peab olema 12 tundi kordama 14. okt. 2009 päeval, kuid katkestasid protseduuri ega allkirjastanud ajusurma tuvastamise protokolli. Seejärel kirjutas noore inimese ebaseaduslikult nälga ja täieliku ravita jätnud Paulus medtoimikusse omakäelise hinnangu seisundi "näitajatest", mida hilisemas kinnimätsimises esitati kui fakte, varjates, et ajusurma tuvastamise protseduuri teinud neuroloog ja anestesioloog olid protseduuri katkestanud ja Paulusel puudus igasugune alus inimese teadliku tapmisotsuse tegemiseks, milleks inimese nälga ja raskes kopuspõletikus inimese igasuguse ravita jätmine on. 14. okt. 2009 õhtul pärast seda, kui olin samal päeval dr Leinerile öelnud, et lahkume Oliveriga järgmisel päeval haiglast koju, kuid vajan laenuks hingamisaparaati, mida Oliver vajas pärast Pauluse ja Granovskaja  manustatud medikamente 12. okt. 2009 sunniti mind haiglast enne südaööd lahkuma. 15. okt. 2009 hommikul k 4.45 kaks päeva näljas ja igasuguse ravita Oliveri süda peatus, kas tema kehassse sisestati sel öösel veel midagi ja kas hingamisaparaat eemaldati enne või pärast südame peatumist ei ole võimalik enam teada saada.

Tulenevalt Euroopa Inimõiguste Kohtu seisukohast, et raskete kriminaalasja kinnimätsimise takistamiseks tuleb kinnimätsimisega seotud asjaolud avalikustada, avalikustan ka postituse lõpus ülevaated selle kohta, mida valetasid ja milliseid asjaolusid võltsisid menetlusaluste kasuks minu poja Oliver Rõigase tapmisega Mustamäe haiglas 2009 pooleaastase viivitusega avatud menetlust juhtinud Põhja Ringkonnaprokuratuuri juthivprokurör Endla Ülviste ja Tallinna Ringkonnakohtu kohtunik Ivi Kesküla oma määrustes, millega juhtumi aus menetlus siseriiklikult blokeeriti.

Massiivne kinnimätsimine prokuratuuris

Tänavu 30. mail 2014 saatis mind esindav advokaadibüroo politseile taotluse avada kriminaalmenetlus minu poja surma asjaolude juhtumis Mustamäe haiglas nn eksperthinnangu koostanud kolme kohtuarsti - Marika Väli, Anu Adamsi ja Anastassia Tsernova suhtes, kuna vastavalt karistusseadustikule on vale eksperthinnangu andmine kriminaalkorras karistatav tegu ja eelmainitud valetasid ja võltsisid asjaolusid täiesti süüdimatult, mille kohta on asitõendid kõik olemas.

13. juunil 2014 teatas siseminister Hanno Pevkuri kureeritav politsei (allakirjutanud Helen Pallon), et "ei ole antud asjas võimalik kriminaalmenetlust alustada ning seda KrMS § 199 lg 1 p 5 alusel, kuna antud juhtumi ning samades isikute kohta on juba otsus vastu võetud." Politsei ei ole kunagi uurinud Marika Väli, Anu Adamsi ja Anastassia Tsernova valetamist ja asjaolude võltsimist, mille kohta on mustvalged asitõendid advokaadibüroo vahendusel politseile saadetud, kuid silmi pilgutamata valetatakse, et "samade isikute kohta on juba otsus vastu võetud". 

Mis riik see on? Jõhkraks tapmiseks osutunud haiglajuhtumit, mille tänase seisuga viimased detailid tulid lagedale alles mais 2014 on kinni mätsinud terve hulk ametnikke ministrite Hanno Pevkuri, Ken-Marti Vaheri, ja Marko Pomerantsi haldusalas, rääkimata peaprokrurör Norman Aasast, kellele tema teenete eest äsja Taavi Rõivase valitsuses sobiv maandumisplats justiitsministeeriumi kantslerikohale vormistati. 

Juhtunu sisu ei ole seejuures ammu enam "lihtsalt eutanaasia", vaid nii õudne, kui seda on siia ka kirja panna - tegu on tahtliku tapmisega jõhkralt ja teadlikult mitme saatuslikuks saanud ravivea järel. Just Patsientide Esindusühingu juht PIlle Ilves, kes on kursis kõigi asjaolude ja asitõenditega oli esimene, kes ütles mulle, et seda, mida tehti ei saa kuidagi nimetada eutanaasiaks, vaid tegu on tapmisega. Ja nagu näete, tänases Eesti võib inimese ka ära tappa ja seda kõike saab kinni mätsida ja isegi siis, kui esitad politseile mitmel leheküljel ülevaate, kuidas mitme menetlusaluse õpingukaaslase, Kohtuekspertiisi Instituudi asedirektori Marika Väli juhtimisel valetati ja asjaolusid võltsiti teatab politsei advokaadibüroole, et ei uuri ja kõik. 

ÜLEVAADE PROKURÖR ENDLA ÜLVISTE VALEDEST JA ASJAOLUDE VÕLTSINGUTEST KRIMINAALASJA 10230104785 LÕPETAMISE MÄÄRUSES

1. Prokurör Endla Ülviste lõpetas kriminaalmenetluse ebaseaduslikult, kuna võltsis kriminaalasja lõpetamise määruses menetlusaluste kasuks asjaolusid ja jättis tegemata olulised uurimistoimingud.

2. Kriminaalasja 10230104785 lõpetamise määruses 25. 10. 2012 lk 3 võltsis menetlust juhtinud prokurör Endla Ülviste kahtlusaluste Oksana Granovskaja ja Tiiu Pauluse kasuks Oliver Rõigasele enne temal katkendliku hingamise teket ja järgnenud kooma langemist 12. okt. 2009 manustatud ravimite loetelu. Prokurör Endla Ülviste valetas määruses kahtlualuse Oksana Granovskaja kasuks, et „O. Granovskaja ütlused langevad kokku O.Rõigase haigusloos olevate andmetega“.

Oliver Rõigasele meditsiinitoimiku kohaselt 12. okt. 2009 manustatud ravimite loetelu ja toimingute kohta (vt. lisa, kriminaaltoimikus asub antud asitõend lk. 99) manustas Oksana Granovskaja 12. okt. 2009 kell 17 Oliver Rõigasele simultaanselt erinevaid südametegevust mõjutavaid, sh südametegevust aeglustavaid vahendeid (Metoprolol 50 ml, Nifedipine 10 mg, Amlodipine 10 mg, Trandate 10 mg), milledest tunnistuste andmisel politseis 2011 mainis Granovskaja üksnes Trandatet, seega andis Oksana Granovskaja teadlikult politseile valetunnistuse.

Kuigi Granovskaja varjas, et manustas koos 10 mg Trandatega ka Metoprololit 50 ml, Nifedipinet 10 mg ja Amlodipinet 10 mg kirjutab prokurör Ülviste määruses: „O. Granovskaja ütlused langevad kokku O.Rõigase haigusloos olevate andmetega“.

Seega võltsis prokurör Endla Ülviste teadlikult Oliver Rõigasele enne temal katkendliku hingamise teket ja iseseisva hingamise peatumist manustatud ravimite loetelu, ja esitas politseile valetunnistuse andnud Granovskaja ütlusi kriminaalmenetluse lõpetamise määruses eksitavalt kui tõepäraseid, kuigi Granovskaja valetamine ja manustatud ravimite loetelu on selgelt tõendatav toimikus olevate asitõenditega lk 99 ning Granovskaja ja dr Tiiu Pauluse poolt politseis varjatud ainete manustamist kinnitas ka Kohtuekspertiisi Instituut.

3. Kuigi meditsiinitoimiku sissekannete leht 12. okt. 2009 Oliver Rõigasele manustatud ravimite loetelu ja toimingute kohta (vt. Lisa 1, kriminaaltoimikus asub antud asitõend lk. 99) tõestab, et Oliver Rõigasel tekkis Granovskaja poolt kell 17 simultaanselt manustatud erinevate vererõhku ja südametegevust mõjutavate ravimite manustamise järel katkendlik hingamine k. 17.30 võltsis prokurör Ülviste kriminaalasja lõpetamise määruses katkendliku hingamise tekke kellaaega, väites ekslikult, et see tekkis k. 17.

4. Kuigi meditsiinitoimiku sissekannete leht 12. okt. 2009 Oliver Rõigasele manustatud ravimite loetelu ja toimingute kohta (vt. Lisa 1, kriminaaltoimikus asub antud asitõend lk. 99) tõendab, et lisaks katkendliku hingamise tekkele pool tundi pärast Granovskaja manustatud erinevaid vererõhku ja südametegevus mõjutavaid aineid kukkus ülijärsult k. 18.45 Oliver Rõigase vererõhk, on prokurör Ülviste jätnud ka selle asjaolu kahtlusaluste kasuks tähelepanuta ja Oksana Granovskaja kasuks eksitavalt väitnud, justkui tekkisid probleemid hiljem (kooma langemine k. 19.30).

5. Lisaks Granovskaja poolt politseile antud valeütluste esitamisele tõepärastena selgub prokurör Endla Ülviste määrusest, et prokurör jättis kahtlualuste Aadu Liivati, Oksana Granovskaja, Tiiu Pauluse ja Mihkel Leineri kasuks täielikult tähelepanuta asjaolu, et kõik politsei poolt ülekuulatud Mustamäe haigla meedikud andsid politseile valetunnistusi, varjates mitmeid Oliver Rõigasele tema teadmata ja nõusolekuta manustatud, sh psühhotroopseid ravimeid, kuigi prokuröril oli võimalus ravimite loetelu üle kontrollida, kuna vastavad asitõendid on kriminaaltoimikus lk 83, 82, 81, 87-104.

Prokurör Endla Ülviste määrusest ja kriminaaltoimiku materjalidest selgub, et prokurör jättis kahtlusaluste kasuks täielikult tähelepanuta asjaolu, et Oliver Rõigasele hakati tema esimese haiglapäeva õhtust 24. sept. 2009 alates iga päev manustama tema teadmata psühhotroopset ainet Zopitin, ja Zopitini manustamist jätkati ravijuhist rikkudes ka siis, kui Oliver Rõigasel tekkis juba järgmisel päeval kõnehäire ja seejärel tekkis ja süvenesid haiglas hingamisraskused.

Prokurör Endla Ülviste määrusest selgub, et prokurör jättis Oliver Rõigase esimese raviarsti Mihkel Leineri kasuks tähelepanuta asjaolud, et esimene raviarst Mihkel Leiner andis politseile valetunnistuse, kui varjas psühhotroopse aine Zopitin igapäevast manustamist Oliver Rõigasele 12 esimest haiglapäeva ja varjas ka asjaolu, et Oliver Rõigasele manustati alates esimesest haiglapäevast tema teadmata ja nõusolekuta varasemast (0,5 mg) kümneid kordi suuremas koguses (24 mg) deksametasooni, mis võib kõrvaltoimena tekitada mh ajuturset ja millist tegevust tuleb käsitleda tahtevastase ravina.

6. Kriminaalmenetluse lõpetamise määruses lk. 4 arutab prokurör Ülviste endaga, milliseid vererõhku alandavaid kahte vahendit võidi Oliver Rõigasele manustada enne tema kooma langemist ning märgib, et 12. okt. 2009 kell 19 manustati vaid 8 mg deksametasooni.

Sidudes Oliver Rõigase kooma langemise justkui kahe vererõhu oletusliku süstiga, mille kohta polevat asitõendeid võltsis prokurör Ülviste kahtlusaluste meedikute Granovskaja ja Pauluse kasuks asjaolusid ja eiras asitõendeid, mis loetlevad kriminaaltoimikus lk 99 12. okt. 2009 õhtul manustatud ravimeid – erinevate vererõhku ja südametegevust mõjutava, sh südametegevust aeglustavate vahendite (Metroprolol 50 ml, Nifedipine 10 mg, Amlodipine 10 mg, Trandate 10 mg) simultaanset manustamist Oksana Granovskaja poolt 12. okt. 2009 kell 17, millele kell 17.30 järgnes katkendliku hingamise teke ja kell 18.45 ülijärsk vererõhu langus.

Prokurör Endla Ülviste poolt kahtlusaluste kasuks tähelepanuta jäetud asitõendid osutavad otsesele seosele Granovskaja manustatud ravimite ja seejärel tekkinud probleemide vahel 12. okt. 2009, mis viisid Oliver Rõigase iseseisva hingamise peatumiseni ja kooma langamiseni.

7. Prokurör Endla Ülviste määrusest selgub, et prokurör jättis kahtlusaluste, 12. okt. 2009 nn raviarsti kohused võtnud dr. Tiiu Pauluse ja Oksana Granovskaja kasuks tähelepanuta, et mõlemad varjasid politseis tunnistusi andes ka asjaolu, et nad manustasid 12. okt. 2009 pärastlõunal Oliver Rõigasele kaks korda 0.5 mg südametegevust mõjutavat Klofelinit, andes mõlemal korral Oliver Rõigasele tema teadmata antud ravimit mitu korda suuremas doosis, kui on antud ravimi ravijuhise kohaselt lubatud ühekordne doos.

8. Prokurör Endla Ülviste määrusest selgub, et prokurör võltsis kahtlusaluste kasuks ka penitsilliini ravijuhise rikkumist Oliver Rõigase puhul 12. okt. 2009, kuigi Anneli Rõigas oli ka sellele prokurör Endla Ülviste tähelepanu korduvalt menetluse ajal kirjalikult juhtinud ja osutanud, et penitsilliini ravijuhise kohaselt ei tohi selle ravimi manustamisega jätkata, kui esmamanustamise järel tekivad mistahes probleemid hingamise või südatetegevusega, st võimaliku shoki ja koomalangemise vältimiseks. Kuigi Oliver Rõigasele manustati penitsilliini dr. Tiiu Pauluse korraldusel esmakordselt 12. okt 2009 kell 12 ja uuesti kell 18, kuigi vahepeal tekkisid probleemid nii südame kui ka hingamisega, varjas prokurör Ülviste seda asjaolu kriminaalmenetluse lõpetamise määruses kahtlusaluste kasuks, mainides määruses ära vaid penitsilliini õhtuse manustamise.

9. Prokurör Endla Ülviste on kriminaalmenetluse lõpetamise määruses varjanud, et Oliver Rõigase kooma langemise õhtu järgsel hommikul 13. okt. 2009 andis dr. Tiiu Paulus ilma ühegi seadusliku aluseta ebaseadusliku korralduse jätta Oliver Rõigas nälga ja lõpetada kogu ravi, sh kahepoolse kopsupõletiku vastane ravi. Sellise korraldusega Oliver Rõigase tapmise otsuse teinud dr. Paulus tunnistas politseis, et pärast seda otsust tehtud EEG kinnitas, et Oliver Rõigas oli seejuures elus. Kuigi Oliver Rõigase nälga ja täielikult ravita jätmine tema viimasteks elupäevadeks on üheselt leidnud kinnitamist võltsis prokurör Endla Ülviste kahtlusaluste kasuks antud asjaolu, ja valetas määruses lk 4 lõige 1, et patsient oli „ajusurmas“. Prokurör Endla Ülviste valetas antud asjaolu kohta teadlikult, kuna Anneli Rõigas oli korduvalt juhtinud prokuröri tähelepanu ajusurma protokolli puudumisele, ajusurma tuvastamise protseduuri reeglitele, mille kohaselt enne ajusurma protokolli koostamist viiakse protseduur läbi kahes osas mitte vähem kui 12 tunnise vahega neuroloogi ja anestesioloogi poolt.

Prokurör Ülviste oli teadlik sellest, et Oliver Rõigas jäeti Tiiu Pauluse korraldusel nälga ja ravita ilma, et ajusurma protseduuri oleks isegi alustatud, rääkimata selle lõpuleviimisest ning medtoimikus ja kriminaaltoimikus puudub Oliver Rõigase ajusurma tuvastamise protokoll, sest kuigi 13 tundi pärast Oliver Rõigase nälga ja ravita jätmise otsust seda protseduuri 13. okt. 2009 hilisõhtul k 22 Pauluse korraldusel alustati ja 14. okt. 2009 päeval jätkati ei viidud seda protseduuri lõpule ja ajusurma tuvastamine katkestati ning protokolli ei allkirjastatud.

Seega oli Oliver Rõigase nälga ja kogu ravita jätmine täielikult seadusevastane. Prokurör Endla Ülviste oli teadlik, et ajusurma tuvastamise protseduur koosneb kahest osast, mille viivad läbi neuroloog ja anestesioloog, kes kordavad protseduuri mitte enne kui 12 tundi pärast ajusurma tuvastamisega alustamist.

10. Kahtlusaluste kasuks teadlikult kriminaalmenetluse määruses Oliver Rõigase nälga ja ravita jätmise asjaolusid võltsinud prokurör Endla Ülviste jättis kriminaalmenetluse käigus menetlusaluste meedikute kasuks välja selgitamata, kas Oliver Rõigase nälga ja ravita jätmise otsuse tegi dr Tiiu Paulus 13. okt 2009 hommikul üksi või koos mõne teise arstiga, nt 13. okt. 2009 hommikul valvet lõpetanud, Oliver Rõigasele tema teadmata erinevaid aineid, sh psühhotroopseid aineid manustada käskinud ja tahtevastaseid protseduure teostada käskinud dr Aadu Liivatiga, kes oli ekslikult ilma vastavat protseduuri teostamata kirjutanud 12. okt. 2009 õhtul medtoimikusse, et Oliver Rõigas on ajusurnud, kuigi 13. okt. 2009 päeval tehtud EEG seda ei kinnitanud.

11. Prokurör Endla Ülviste jättis kahtlusaluste kasuks küsimata Ravimiameti hinnangu Oliver Rõigasele manustatud ravimite ja nende dooside ning omavahelise toime kohta, kuigi Anneli Rõigas korduvalt prokurörilt sellise hinnangu küsimist Ravimiametilt taotles.

11.1 Prokurör Endla Ülviste sellise tegevuse tagajärjel jäeti täielikult hindamata Oliver Rõigasele tema teadmata dr. Aadu Liivati korralduse manustatud psühhotroopsete ainete (Zopitin, Xanax) näidustuse ja dooside vastavus ravijuhistele;
11.2 Prokuröri määrusest selgub, et ta jättis täielikult tähelepanuta asjaolu, et Oliver Rõigasele manustati kohe pärast ligi kaheks nädalaks ravita jäetud kopsupõletiku selgumist 6. okt. 2009 tema teadmata peamiselt skisofreenikutele mõeldud Haloperidoli mitu korda ja seejärel seitse korda ka Propofolit, milliseid ravimeid ei tohi ravimijuhise kohaselt üldse anda hingamisraskustega inimesele; nende ravimite korralduse üksi või koos dr Aadu Liivatiga andnud dr Ekke Nääbi jättis aga prokurör üldse üle kuulamata;
11.3 Prokurör Endla Ülviste juhitava kriminaalmenetluse käigus jäi Mustamäe haigla ja kahtlusaluste Oksana Granovskaja ja Tiiu Pauluse kasuks täielikult hindamata 12. okt. 2009 manustatud ravimite vastavuse ravijuhistele ja doosidele enne katkendliku hingamise teket ja iseseisva hingamise peatumist;
11.4 Prokurör jättis kahtlusaluste meedikute kasuks tähelepanuta ka asjaolu, et pärast ligi kaheks nädalaks ravita jäetud bakeriaalse kahepoolse kopsupõletiku Streptococcus selgumist 6. okt. 2009 raviarst Mihkel Leineri ootamatu puhkusele jäämise järel uimastati Oliver Rõigas järgmisel päeva 7. okt. 2009 hommikul enne Oliver Rõigase ema Anneli Rõigase saabumist haiglasse narkootilise ainega Fentanüül, misjärjel tühistati pere poolt kokkulepitud haiglavahetus. Fentanüüli ravijuhise kohaselt ei tohi seda rvaimit anta patsiendile, kellele pole enna antud valu vastu teisi nõrgemaid opiaate, mida Oliver Rõigasele ei oldud antud, sest talle ei määratud haiglasse uuringutele minekul üldse mingit valuravi, kuna tal valud puudusid.

12. Kriminaaltoimiku materjalidest lk 233 selgub, et prokurör Endla Ülviste andis menetlusaluse haigla ja menetlusaluste meedikute kasuks EKEIle korralduse koostada antud juhtumis ekspertiisihinnang üksnes Mustamäe haigla menetlusaluste meedikute endi esitatud materjalide põhjal, seega ilma ühtegi sõltumatut uuringut tegema. Prokuröri selline korraldus näitab, et prokuröril polnudki soovi saada juhtunule objektiivne eksperthinnang.

13. Prokuröri soovimatusele viia läbi asjakohane menetlus osutab kriminaaltoimikus ka fakt, et pooleaastase hilinemisega 2010 kevadel alustatud kriminaalasjas ei kuulatud isegi terve 2010 aasta jooksul üle mitte ühtegi Mustamäe haigla meedikut.

14. Prokurör Endla Ülviste on määruse lk 5 lõige 2 eiranud kahtlusaluste kasuks asjaolu, et tavahaiglates puudub meedikutel õigus teostada protseduure patsiendi tahte vastaselt ning seega on ka prokurör Ülviste õigustus Oliver Rõigase kinnisidumise asjus seadusevastane ja põhjendamatu. Dr Aadu Liivati valvevahetusele 3-4 okt. 2009 järgnenud Oliver Rõigase tahtevastase kinnisidumise korraldust mitmeks päevaks ja ööseks saab käsitleda üksnes inimeselt vabaduse võtmisena ja piinamisena nagu ka Oliver Rõigasele teostatud tahtevastast ravi psühhotroopsete ja narkootiliste jm ainetega. /.../

15. Kohtuekspertiisi Instituudi asedirektori Marika Väli vastusest Anneli Rõigase selgitustaotlusele maist 2014, milline koopia on samast ajast olemas ka Kaitsepolitseiametil ilmneb, et antud kriminaalasjas jäeti täielikult hindamata, kas Oliver Rõigasele Mustamäe haiglas manustatud ravimid, nende doosid ja omavaheline koosmõju olid vastavuses ravijuhenditega, seega suleti kriminaalasi ilma olulisi asjaolusid ja asitõendeid üldse hindamata.

16. Kriminaalasja toimikust lk. 233 ilmneb, et prokurör Endla Ülviste andis Kohtuekspertiisi Instituudile ülesandeks hinnata Oliver Rõigasele PERH Mustamäe korpuses osutatud ravi üksnes alates 24. sept. 2009, kuigi Anneli Rõigas oli prokurörile korduvalt osutanud, et Oliver Rõigas pöördus PERH Mustamäe korpuse EMOsse 24. sept. 2009 seetõttu, et 19. sept. 2009 PERH EMO külastuse järel tekkisid tal pöörased tüsistused – juba 20. sept. 2009 läks tal elus esmakordselt silm kõõrdi, tekkis parema nöopoole tuimus, mida kõike kinnitab kriminaaltoimikus ka perarsti sissekanne, lisandus taskaaluhäire jm neuroloogilised kõrvalnähud, mis kõik kattuvad Oliver Rõigasele 19. sept. 2009 PERH EMOs dr Anne Perli ja Eva Vask poolt ekslikult manustatud Cerucal (Metoklopramiid) ravimi kõrvalnähtudega. Anneli Rõigas sai kõnealusest asjaolust teada alles mais 2014, kui luges Prantsuse Ravimiameti nõudel Euroopa Ravimiameti poolt korraldatud uuringu 2011-2013 kokkuvõtet Metoclopramide (Cerucal) ravimi võimalikest üliohtlikest neuroloogilistest kõrvalmõjudest ja sai teada, et ka tema pojal Cerucali eksliku määramise järel tekkinud tasakaaluhäire on selle ravimi üks võimalikke kõrvalmõjusid.

Asjaolu, et Oliver Rõigas sattus viis päeva pärast Cerucali ekslikku määramist samasse haiglasse uuringutele seoses PERH EMO endi meedikute ravivieaga (Cerucali ehk metoklopramiidi ekslik manustamine ja selle kodus edasivõtmise korraldus) oli tõenäoliselt teada ka prokurörile, sest ainult see seletab, miks prokurör Ülviste andis EKEIle korralduse hinnata osutatud ravi üksnes 24. sept. 2009 alates, kuigi Oliver Rõigase Mustamäe haiglasse uuringutele mineku põhjuseks oli talle 19. sept. 2009 ekslikult manustatud ja kodus edasivõtmiseks määratud ravimi tüsistused.

17. Kriminaalmenetlusee lõpetamise määruses lk 3 lõige 6 võltis prokurör Endla Ülviste ka Oliver Rõigasele haiglasse uuringutele mineku teisel päeval tehtud peaaju uuringu tulemust (MRT).

Prokurör Endla Ülviste võltsis määruses MRT uuringu tulemust ja jättis kahtlusaluste kasuks märkimata, et Oliver Rõigasele teisel haiglapäeval 25.sept 2009 tehtud MRT uuringu peaajust teinud radioloog dr. Katrin Bakhoff pidas võimalikuks, et Oliver Rõigasel võib olla ka lihtsalt põletik, nt granulomatoosne.

Sama asjaolu - MRT uuringu tulemust - võltsisid dr Mihkel Leiner ja Tiiu Paulus ka nende endi poolt kirja pandud ja prokuratuuri poolt „tõesena“ käsitletud nn haigusloos ning samas asjaolus andis politseile teadvalt valetunnistuse ka PERHi arst Regina Rooneem, kes ei olnud kunagi Oliver Rõigase raviarst.

Sama asjaolu kohta esitas politseile MRT uuringu tulemusest teadvalt valetunnistuse mh ka Oliver Rõigase esimene raviarst Mihkel Leiner ja Tiiu Paulus, kes esitasid MRT uuringu tulemust võltsitud kujul ka nende poolt kirja pandud haigusloos.

18. Ulatuslikult kahtlusaluste kasuks asjaolusid võltsinud prokurör Endla Ülviste määrusest selgub (lk 3 esimene lõige), et prokurör on pidanud ekslikuks menetlusaluste meedikute ülekuulamist tunnistajatena, leides, et kõnealused isikud oleks tulnud kuulata üle kahtlusalustena, millest nähtub, et prokurör osutab selgelt, et teadvalt politseile valetunnistusi andnud meedikute tunnistuste andmisel tuleb arvestada asjaoluga, et tegelikult oli tegu kahtlusalustega, kellel oligi õigus politseile valetada. See, et tegu oli sisuliselt kahtlusalustega ei takistanud aga prokuröri tsiteerimast kriminaalmenetluse lõpetamise määruses läbivalt antud meedikute valeütlusi politseis ja nende endi kirja pandud haigusloo väljavõtteid „faktidena“.

/.../

III ÜLEVAADE KOHTUNIK IVI KESKÜLA VALEDEST JA ASJAOLUDE VÕLTSINGUTEST KRIMINAALASJA 10230104785 ENNISTAMISEKS LUBA MITTE ANDNUD MÄÄRUSES 28. JAAN 2013

20. 10.01.2013 esitas Anneli Rõigas advokaadibüroo vahendusel, kui asjaolud ja asitõendid olid advokaadi poolt üle kontrollitud kaebuse Tallinna Ringkonnakohtule, asudes seisukohale, et kriminaalmenetluse ennistamise totlusest keeldumine riigiprokurör Dilaila Nahkur-Tammiksaare poolt ei olnud põhjendatud.

Tallinna Ringkonnakohtu kohtunik Ivi Keskküla jättis oma 28.01. 2013 määruses kohtule esitatud 10.01.2013 kaebuses väljatoodud puudused ja asitõenditega vastuolus olevad asjaolud ning menetlusaluste meedikute poolt politseile teadvalt antud valetunnistused Mustamäe haigla ja kahtlusaluste kasuks üle kontrollimata, esitas asitõenditega vastuolus olevaid asjaolusid Tallinna Ringkonnakohtu nimel oma määruses tõetruude faktidena ja tegi menetlusaluste kasuks teadvalt vale otsuse, et ei pea kriminaalmenetluse ennistamist vajalikuks.

21. Teadvalt vale otsuse kriminaalasja ennistamisest keelduda teinud Tallinna Ringkonnakohtunik Ivi Keskküla jättis tähelepanuta sisuliselt kõik advokaadibüroo poolt Tallinna Ringkonnakohtule esitatud avalduses väljatoodud asjaolud prokurör Endla Ülviste võltsingutest kahtlusaluste kasuks kriminaalmenetluse lõpetamise määruses. Kohtunik Ivi Keskküla kopeeris mitmed prokuratuuri võltsingud oma määrusesse ja kordas ka ise oma määruses tõele mitte vastavaid väiteid menetusaluste kasuks.

22. Kohtunik Ivi Keskküla on oma määruses lk 9 punkt 7.2 valetanud menetlusaluste kasuks, et „ei saa nõustuda, et O. Rõigase suhtes igasugune ravi 13.09.2010.a lõppes – sümptomaatilist ravi intravenoosselt jätkati kuni O. Rõigase surmani“, mis on kohtunik Ivi Keskküla poolt teadlik võltsing kahtlusaluste kasuks.

Sümptomaatilise ravi jätkamine tähendanuks seda, et Oliver Rõigasele oleks jätkatud kospsupõletiku raviks vajalike antibiootikumide manustamist, kuid asitõendid kinnitavad üheselt, et 13. okt 2009 hommikust alates lõpetati Tiiu Pauluse korraldusel täielikult antiobiootikumide manustamine Oliver Rõigasele, ja kopsupõletiku vastast ravi ei jätkatud vaatamata ka asjaolule, et ravi eemaldamise järel tehtud EEG kinnitas, et Oliver Rõigas oli elus.

Kohtunik Ivi Keskküla võltsis seega üliolulist asja teadlikult, kuna talle oli osutatud kannatanu ja avdokaadi ühisavalduses, et mingit sümptomaatilist ravi ei jtkatud, otsus tehti ilma ühegi seadusliku aluseta.

Vahemikus 13. okt. 2009 hommik kuni surmani 15. okt. 2009 manustati Oliver Rõigasele ainult teadmata keemilist ühendit korduvalt silmadesse medõde Oksana Granovskaja poolt, millist tegevust ei saa kuidagi nimetada „sümptomaatiliseks raviks“.

23. Kohtunik Ivi Keskküla eiras kahtlusaluste kasuks teadlikult ka talle esitatud avalduses viidatud asjaolu, et lisaks kopsupõletiku ravile andis Tiiu Paulus 13. okt. 2009 hommikul korralduse eemaldada Oliver Rõigaselt järsult ka kogu deksametasoon, kuigi selle ravimi ravijuhise kohaselt võib selle ravimi järsk eemaldamine kaasa tuua surma ega ole seetõttu lubatud.

24. Lisaks on kohtunik Ivi Keskküla oma määruses punktis 7.2 kahtlusaluste kasuks valetanud, et Oliver Rõigas oli 13. okt. 2009 „kliiniliselt ajusurma seisundis“, mis tähendab, et kohtunik eiras teadlikult asjaolu, et Oliver Rõigas jäeti nälga ja ravita 13 tundi enne, kui ajusurma tuvastamise kaheosalist protsessi oleks isegi alustatud, rääkimata selle lõpuleviimisest ja nälga ja ravimite eemaldamist eeldanud ajusurma protokolli allkirjastamisest (mida pole). Antud asjaolu näitab, et kohtunik Ivi Keskküla võltsis antud asjaolu kahtlusaluste kasuks teadlikult.

25. Punktis 7.1 viitab kohtunik Ivi Keskküla EKEI ekspertiisile kui ammendavale, jättes kahtlusaluste kasuks täielikult tähelepanuta kõik kohtunikule saadetud avalduses osutatud valed EKEI ekspertiisiaktis ja asjaolu, et manustatud ravimite otstarbekkust, nende doose ja omavahelist mõju EKEI eksperdid üldse ei hinnanudki. Viimast asjaolu kinnitab ka EKEI asedirektori Marika Väli vastus Anneli Rõigase selgitustaotlusele mais 2014, kuid juhtumi menetlus ei oleks jaanuarist 2013 veninud, kui kohtunik Ivi Keskküla ei oleks eiranud menetlusaluste kasuks talle advokaadi poolt saadetud avalduses väljatoodud vastuolusid EKEI akti ja asitõendite vahel.

26. Kohtunik Ivi Keskküla märkus määruses punkt 7.1 , et on „oletuslik arvata, et iseseisva hingamise lakkamise põhjuseks oli penitsillishokk“ 12. okt. 2009 õhtul näitab, et kohtunik jättis kahtlusaluste kasuks täielikult tähelepanuta, et enne penitsilliini teistkordselt annust k 18 manustas Oksana Granovskaja Oliver Rõigasele kell 17 Oliver Rõigase teadmata ja nõusolekuta simultaanselt erinevaid vererõhku alandavaid ja südametegevust mõjutavaid, sh südametegevust aeglustavaid medikamente (Metoprolol 50 mg, Nifedipine 10 mg, Amlodipine 10 mg, Trandate 10 mg) ja pool tundi pärast sellist rünnakut k 17. 30 tekkis Oliver Rõigasel katkendlik hingamine, ja kell 18.45 kukkus ülijärsult vererõhk, misjärel katkes Oliver Rõigase iseseisev hingamine ja ta vajus kooma.

27. Kohtunik Ivi Keskküla jättis menetlusaluste meedikute kasuks tähelepanuta, et nad olid andnud politseile valetunnistusi ja varjanud mitmeid manustatud ravimeid.

28. Punktis 7.3 on kohtunik Ivi Keskküla menetlusaluste kasuks kirjutanud, et Oliver Rõigase käte kinnisidumine – mitmeks päevaks nii öösel kui päeval ei põhjustanud põhjendamatuid kannatusi, millist järeldust kohtunik Keskküla poolt saab hinnata täiesti meelevaldseks, kuna ei Ivi Keskküla ega EKEI eksperdid ei saa võtta sõna enda kinnisidumist täielikult vastustanud Oliver Rõigase nimel.

29. Kohtunik Ivi Keskküla määrusest jääb tunne, et nõukogude ajal justiitssüsteemi tööle läinud kohtunik Ivi Keskküla ei ole veel saanud teadlikuks sellest, et Euroopa Liidus ja tänases Eesti Vabariigis ei ole meedikutel õigust teostada tavahaiglas tahtevastaseid protseduure. Väidetavat „häiritud teadvusseisundit“ kinnisidumise õigustusena mainides on kohtunik Ivi Keskküla jätnud kahtlusaluste kasuks tähelepanuta, et Oliver Rõigasele manustati tema teadmata ja tema loata haiglas psühhotroopseid ja ka narkootilisi aineid, rikuti ravijuhiseid nii näidustuste kui ka dooside puhul, mis kõik oli Oliver Rõigase põhiõiguste ja Euroopa Inimõiguste Konventsiooni raske rikkumine.

Kohtunik Ivi Keskküla määrusest johtub, et tema tegevus menetlusaluste kasuks nende seadusterikkumiste õigustamisel ja asitõendite eiramisel oli tahtlik ja kohtunik tegi teadvalt vale otsuse, kui jättis talle saadetud avalduses osutatud asjaolud ja asitõendid menetlusaluste kasuks tähelepanuta ja andis korralduse mitte lubada kriminaalmenetluse ennistamist.

/.../

Lisan ka, et nõukogude justiitssüsteemis 80ndatel oma karjääri alustanud Tallinna Ringkonnakohtu kohtunik Ivi Kesküla, kes 2013 veebruaris prokurör Ülviste valed ja asjaolude võltsimised tähelepanuta jättis ja ka ise oma kohtu määruses teadlikult valetas, asitõendeid eirates ja otsustades ainuisikuliselt, et Mustamäe haigla kriminaalmenetlust ei ennistata on sama kohtunik, kelle eesistumisel algas 90ndate keskel paljudele korrumpeerunud Eesti ametnikele ja poliitikutele vastumeelseks muutunud Aleksander Einseln i, toonase kaitseväe ülemjuhataja kohtusaaga, mis lõppes 7 aastat hiljem Einselni õigeksmõistmisega, kuid mille raames Einselni aastaid ruineeriti ja tema mainet hävitada püüti.

Korrumpeerunud poliitikutele ja ametnikele ebamugavaks osutunud inimeste maine hävitamise katsed on muidugi teise kaaluga, kui ühe noore inimese mõrvaga Mustamäe haiglas lõppenud surmajuhtumi kinnimätsimine, kuid mingi ühine joon on kõigis sellistes pettustes ja selles osalenutel. Raske isikuvastase kuriteo kinnimätsimises kaasa löönud justkui ei adu, et Mustamäe haiglas 2009 sügisel toimunu ei pruugi olla sugugi üksikjuhtum, ja et küllap samamoodi on ravivigade ohvrks langenuna hukkunud teadmata hulk Eesti inimesi, kellega toimunust aga keegi kunagi midagi teada ei saa.

Riigihaiglas tapmisega lõppenud surma asjaolude juhtumis kahtlusaluste kasuks teadlikult asjaolusd võltsinud prokuröride ja kohtunik Ivi Keskküla tegevus on andnud vale signaali menetlusalusele Mustamäe haiglale ja meedikutele, sest jätab mulje, et justkui olekski Eesti Vabariigis haiglates õigus manustada inimestele nende teadmata psühhotroopseid ja narkootootilisi jm aineid, rikkuda ravimijuhistes ettenähtud koguseid, sh ka ülitõsiste kõrvalnähtudega ravimite manustamisel, anda mitmekordseid üledoose, teostada tavahaiglas protseduure inimese tahte vastaselt, manustada inimestele nende teadmata simultaanselt erinevaid südametegevust mõjutavaid aineid ja inimese kooma langemisel sellise tegevuse järel jätta inimesed omal äranägemisel seadusliku aluseta nälga ja kogu ravita ja anda politseis valetunnistusi ja jääda sellise tegevuse eest karistamata.

Anneli Rõigas,
14. september 2014

Kontakt: 55-11910 m.
---------
1. Metoclopramide (Cerucal) neuroloogilised kõrvalnähud
2. Euroopa Ravimiameti (European Medicines Agency) poolt Prantsusmaa nõudel 2011-2013 läbiviidud uuringu taaskinnitus Metoclopramide (Cerucal) üliohtlikest neuroloogilistest kõrvaltoimetest.

-----------

-----------

TAPMISEGA MUSTAMÄE HAIGLAS 2009 LÕPPENUD TRAGÖÖDIA PIKEM KIRJELDUS:

24. sept. 2009 Mustamäe haiglasse uuringutele läinud Oliverile hakati manustama tema ja minu teadmata medtoimiku kohaselt varasema 0,5 mg asemel üle 40 korra suuremat kogust - 24 mg - deksametasooni iga päev, mida hiljem õigustati kui raviga oletusliku ajuturse vastu, kuigi deksametasooni ravijuhendis on kirjas, et ajuturse võib olla hoopis selle ravimi tarvitamise võimalik kõrvalmõju, nagu ka nägemise hägustumine, hingamisraskused, kõrge vererõhk jm. Lisaks hakati Oliveri tema teadmata kohe esimest haiglapäevast alates medtoimiku kohaselt igal õhtul uimastama psühhotroopse ainega Zopitin 7,5 mg, mille esimese annuse andis medõde Oksana Granovskaja ja mille manustamise korralduse andis õdede poolt psühhopaadiks nimetatud dr Aadu Liivat, kes polnud isegi raviarst. Kuigi juba järgmisel päeval tekkis raske tüsistus - raskus kõnelemisega ja seejärel ka hingamisraskused- jätkati sama "raviga". Dr. Liivat andis hiljem korralduse manustada Oliverile lisaks ka mitu korda psühhotroopset ainet Xanaxit. 

Pärast haiglavahetuse kokkuleppimist minu poolt esimese nädala järel kadus raviarst Mihkel Leiner ootamatult puhkusele ja patsient aheldati voodi külge. Seejärel - 12ndal haiglapäeva järel 6. okt. 2009 selgus, et Mustamäe haigla on "ravinud" üliraskeks areneda lastud kahepoolset bakteriaalset kopsupõletikku Streptococcus antibiootikumide asemel oletusliku ajuturse vahendi ja psühhotroopsete ainetega. Selle raviviea selgumise järel anti koos esimese antibiootikumidoosiga Oliverile tema teadmata neli korda kahe tunni jooksul mh skisofreenikutele ja vaimselt alaarenenud inimestele mõeldud HALOPERIDOLi suurtes doosides (4x 5 mg), kas dr Liivati või kopsupõletiku diagnoosinud Ekke Nääbi või mõlema korraldusel. (Haloperidoli võimalikud kõrvaltoimed ravimiinfo kohaselt: tõmblemine, lihasjäikus, keele, näo, suu, lõualuude või kurgu tõmblused või silmade pööritamine; segasustunne, krambid, peavalu jne).

Lisaks Haloperidolile manustati raske ravivea, ravita jäetud kopsupõletiku selgumise järel korduvalt Propofolit, mida ei tohi anda ravijuhise kohaselt hingamisraskustega patsiendile. 

Päev pärast ravita jäetud kopsupõletiku diagnoosimist tühistas Mustamäe haigla 7. okt. 2009 meie haiglavahetuse, olles eelnevalt Oliveri tema teadmata enne minu saabumist haigasse öösel uimastanud kangeima võimaliku narkootikumiga FENTANÜÜL. 8. okt. 2009 keeldus valves olnud õde Nonna Krasnova Oliveri uimastamast ja Oliver suhtles aktiivselt minuga märkmiku vahendusel, mis meedikuid väga ärritas. Dr. Nääb keeldus minu palvest vormistada dokumendid kojuviimiseks ja ütles, et see jääb uue arsti, 12. okt 2009 tööle tuleva Tiiu Pauluse teha. 9. okt 2009 hommikul oli Oliveri seisukord halvenenud ja medtoimikust selgub, et ta oli öösel taas uimastatud fentanüüliga. Dr Nääb keeldus aga endiselt kojuviimist vormistamast, põhjendades seda ajapuudusega.

Esmaspäeval 12. okt. 2009 tööle tulnud dr. Paulus ütles, et Oliver on nüüd koomas, koguni lõpilikus ja mingit kojuviimist ei toimu. Tegelikult näitab medtoimik, et Oliver oli taas hommikul fentanüüliga uimastatud. Kuna ma haiglast lahkuma keeldusin ärkas Oliver minu käte vahel kaks tundi hiljem üles. Mõni tund hiljem, kella 14 järel anti meditsiinitoimiku kohaselt seejärel kaks korda kahe tunni jooksul uimastavat ja südame löögisagedust aeglustavat Klofeliinit, seejuures 2 x 0,5 mg, st mitu korda üle sele ravimi lubatud ühekordse annuse. Ka klofeliini manustamine toimus Oliveri ja minu teadmata ja politseis 2011 tunnistusi andes varjasid nii Paulus kui medõde Granovskaja ka Klofeliini manustamist. Kell 17 andis medõde Oksana Granovskaja meditsiinitoimiku kohaselt Oliverile simultaanselt mitu südametegevust mõjutavat, sh südametegevust aeglustavat ja vererõhku alandavat vahendit (Metoprololi 50 mg, Nifedipini 10 mg, Amlodipini 10 mg, Trandate 10 mg), mis kõik on kirjas ka medtoimikus, millest Granovskaja aga politseis tunnistas üles vaid 10 mg Trandatet.

Kell 17.30 tekkis Oliveril selle rünnaku tagajärjel katkendlik hingamine, kell 18.45 kukkus ülijärsult vererõhk ja Oliver vajus kooma ja vajas hingamisaparaati. Palatisse ilmunud dr. Liivat kirjutas seejärel toimikusse "ajusurnud", kuigi ühtki seda kinnitavat protseduuri polnud tehtud. 

Järgmisel hommikul 13. okt. 2009 andis dr Tiiu Paulus ebaseadusliku korralduse jätta Oliver täielikult toiduta ja ilma igasuguse ravita, sh kopsupõletiku ravita. Paulus ütles politseile, et ei teinud seda otsust üksi, kuid kellega ta selle otsuse siis tegi jäeti välja selgitamata. Minu nõudel seejärel 13. okt. 2009 päeval tehtud EEG näitas, et kooma langenud Oliver oli täiesti elus, kuid toitu ja ravi tagasi ei pandud ja sellest keeldus ka taas välja ilmunud osakonnajuhataja, esimene raviarst Mihkel Leiner, kelle ravivead mh selle tragöödiani viisid. 14. okt. 2009 õhtul enne südaööd anti mulle, kes ma olin öelnud, et viin igal juhul oma kaheks päevaks nälga ja ravita jäetud poja järgmisel päeval haiglast ära korraldus haiglast lahkuda ja mõni tund hiljem, kui helistasin haiglasse teatati, et enam pole mõtet tulla, Oliveri enam pole. 

Mis toimus viimasel öösel ja kas Oliverilt eemaldati hingamisaparaat pole teada, sest ühtki sel ööl tööl olnud meedikut kriminaalmenetluse käigus haigla kasuks üle ei kuulatud. 

2012 kriminaalmenetluse sulgenud prokurör Endla Ülviste võltsis kriminaalmenetluse lõpetamise määruses mitmeid asjaolusid ja valetas mh, et Granovskaja tunnistus vastab medtoimiku asitõenditele, kuigi Granovskaja tunnistas üles enne kooma langemist vaid Trandate manustamise ning tema ja asjaosaliste arstide Liivati, Pauluse ja Leineri valetunnistused politseis on täielikult vastuolus medtoimikus olevate asitõenditega, mille vastu prokuratuur huvi ei tundnud. Dr. Ekke Nääb, kes oma ülemuse ravivea selgumise järel manustas Oliverile tema teadmata Haloperidoli ja uimastas Oliveri fentanüüliga jäeti samuti haigla kasuks Norman Aasa juhitava prokuratuuri kriminaalmenetluse käigus üle kuulamata. 

HAIGLASSE UURINGUTELE MINEKU PÕHJUS: 

Oliver läks Mustamäe haiglasse uuringutele 24. sept. 2009, sest viis päeva varem 19. sept. 2009 talle sama haigla külastuse ajal ekslikult, medtoimiku kohaselt neuroloog Anne Perli ja EMO arsti Eva Vask poolt manustatud ja kodus edasi võtta kästud METOCLOPRAMIDE (müüakse CERUCAL nime all Eestis) oli talle tekitanud pöörased tüsistused: Juba päev hiljem 20. sept. 2009 (mida kinnitab ka perearsti sissekanne) vajus tal silm kõõrdi, tekkis ja süvenes tasakaaluhäire, näole tekkis tohutu lööve ja üks näopool läks tuimaks. Kõik need tüsistused kattuvad Metoclopramide kõrvalmõjudega (vt näiteks www.fda.gov/downloads/Drugs/DrugSafety/UCM244086.pdf), eestikeelsel infolehel on kõrvalmõjud loetletud puudulikult). Oliverile ekslikult määratud Cerucali (metoklopramiidi) kõrvaltoimed ravimiinfost: "peavalu, segasusseisund, ka nahalööve, võib tekkida ka düskineetiline sündroom (tahtmatud krambitaolised liigutused pea, kaela, õla piirkonnas - antud kõrvaltoimed väljenduvad näiteks pilgu tardumisega üles või kõrvale, näo- või mälumislihaste krampidena, neelamis- ja keelelihaste krampidena, harvem jalgade sirutuskrampidena ja ingliskeelsete ravijuhendite kohaselt võib tekitada ka tasakaaluhäireid)". 

Perearsti soovitusel 24. sept. 2009 haiglasse uuringutele naastes varjati Aadu Liivati, Mihkel Leineri jt kauaegse kolleegi dr Anne Perli soovitusel dr Eva Vask poolt 19. sept. 2009 manustatud Cerucali seost Oliveril 20. sept. 2009 tekkinud tüsistustega. Oliver ise, kes pöördus EMOsse 19. sept. 2009, kuna süda oli olnud paha mitu päeva (mis, nagu alles hiljem selgus, oli deksametasooni tavapärane võõrutussündroom) kahtlustas mh puugihaigust, kuna tal oli olnud mitu puuki (puuugianalüüse kordagi ei tehtud). Kriminaalmenetluse käigus andis prokurör Endla Ülviste haigla kasuks eraldi kirjaliku korralduse "hinnata" ravi vastavust seisundile üksnes alates 24. sept. 2009 ning üksnes haigla esitatud materjalide alusel ilma ühtegi sõltumatut uuringut tegemata.

Back to blog front page HERE

----------

372-55-11910 m.

sunnyestonianews.blogspot.com/

Kuidas Mustamäe haiglas toimunut kinni mätsiti

Kõik siin lehel avalikustatu tuleneb Euroopa Inimõiguste Kohtu lahenditest, mille kohaselt tuleb raskete kriminaalasjade kinnimätsimise katsed avalikustada, et kinnimätsimist vältida. 


Käesolev blogi loodi 2010 kevadel pärast mitmeid seadusi rikkunud, ametialaselt asjaolusid võltsinud, isikuandmeid ja ulatuslikku laimu levitanud Peeter Mardna juhtimisel alanud kättemaksukampaaniat Mardna endises töökohas Mustamäe haiglas 2009 sügisel toimunu avalikustamise eest. Lisaks valetamisele ja ametialasele võltsimisele Mustamäe haigla 2009 juhtumis rikkus kunagises ENSVs KGBga tihedalt seotud ENSV pearadioloogi ametit pidanud Peeter Mardna ka Eesti Vabariigi korruptsiooniseadust. EVs on Mardna saanud lisaks riigipalgale Terviseametist aastaid eri haiglate nõukogudesse kuulumise kaudu ka rahalist kasu haiglatelt, kelle suhtes ta peaks teostama sõltumatut riiklikku järelvalvet. 

Vaatamata Mardna ulatuslikule valetamisele ja asjaolude võltsimisele eksperthinnangus-haldusdokumendis ei pidanud sotsiaalminister Hanno Pevkur Peeter Mardna karistamist 2010 ega ka hiljem vajalikuks.Mardna juhtimisel haldusdokumenti kirjutatud valesid koos menetlusaluste meedikute Tiiu Pauluse ja Aadu Liivati valedega levitas seejärel meedias toonane Meditsiiniuudiste töötaja Kärt Blumberg, kellele Peeter Mardna ja ta poeg Mihkel Mardna maksid seejärel 2010 sügisel tänuks 10 000 krooni oma perefondist. Pevkuri haldusalas sotsiaalministrina alanud valetamine ja võltsimine jätkus juhtumi kinnimätsimisega 2012 justiitsministriks saanud Pevkuri haldusalas riigiprokuratuuris ja seejärel 2014 kevadel siseministriks saanud Hanno Pevkuri haldusalas politseis, mis tegi juunis 2014 otsuse mitte avada kriminaalmenetlust Mustamäe haigla juhtumis prokuratuurile Marika Väli juhtimisel teadvalt vale eksperthinnangu koostanud ja esitanud EKEI ekspert-arstide suhtes. 

Seisuga juuni 2014 pole selge, millist käsuliini pidi anti politseis ja prokuratuuris 15. okt. 2009 korraldus juhtumi asjus kriminaalmenetlust mitte avada, kui kuriteoteatis politseis registreeriti. 2014 kevadel Pevkuri järel justiitsministriks asunud endine kriminaalpolitseijuht Andres Anvelt on haiglas jõhkrutsenud Aadu Liivati poliitikust poja kauaaegne otsene ülemus sotsiaaldemokraatliku erakonna piirkondlikus ühenduses. Kuriteoteatise 2009 registreerinud politseinik Eldar Bashirovi sõnul kooskõlastati kriminaalmenetluse mitteavamine 15. okt. 2009 ka riigiprokuratuuriga, mida juhtiv Norman Aas ootas tollal valitsuse otsust tema peaprokuröri ameti viieaastaseks pikendamiseks, mida valitsus detsembris 2009 ka tegi.

Juuni 2014 otsusega Anvelti juhitava justiitsministeeriumi tulevaseks kantsleriks edutatud Norman Aasa juhitav riigiprokuratuur on keeldunud korduvalt ka pooleaastase hilinemisega 2010 avatud ja 2012 prokurör Endla Ülviste poolt valede ja asjaolude võltsimisega suletud Mustamäe haigla kriminaalasja ennistamisest. Norman Aasa vastuseisu ei suutnud murda ka 2013 Riigiprokuratuurile Kaitsepolitseiametilt saadetud kaaskiri, milles osutati juhtumiga seotud prokuröride võimalikele kuritegudele Mustamäe haigla kriminaalasjas ja Patsientide Esindusühingu algatusel 2011 sügisel avatud ja 2012 suletud petisest terviseameti inspektori juhtumi menetlemisel ja sellest tulenevalt vajadusele kaaluda nende kriminaalasjade ennistamist ja lõpule viimist kooskõlas EV seadusandlusega.

PERHi arst: Julmus ja üledoosid ongi Mustamäe haiglas suurim probleem

Sügisel 2009 pärast Mustamäe haiglas Oliverile osaks saanud julmuste avalikustamist saatis Põhja-Eesti Regionaalhaigla tuntud arst emale kirja, milles kirjutas, et ebainimlikkus ja ohtlikud üledoosid, eriti intensiivpalatis on haiglas üks suurimad probleeme, ning ainult avalikustamine ja selliselt käituvate meedikute kohtusseviimine suudaks sellist ebainimlikkust murda. Tegu on oma erialal väga tuntud ja tunnustatud arstiga. Kiri on SIIN.

Patsientide Esindusühingu ülevaade ebainimlikkuse juhtumitest haiglates

9. juunil 2011 arutas Eesti Patsientide Esindusühing haiglates ebainimlikku kohtlemist kogenud, sh. ka nälga ja ravita jäetud inimeste lähedastega võimalusi haiglates vohava vastutamatuse lõpetamiseks ja objektiivse järelvalve loomiseks tervishoius. Maikuus 2011 koostas Patsientide Esindusühing (EPE) järjekordse ülevaate õuduslugudest Eesti haiglates, koondades erinevad EPE-le teada antud juhtumid. Ühing tõdes, et Eestis on mitmeid haiglaid, kus patsiente ja nende omakseid koheldakse alandavalt ja jõhkralt, patsientidele põhjustatakse julmi kannatusi teadlikult ja järjepidevalt, on juhtumeid, kui vajalikke terviseuuringuid ei tehta, ravimeid ja/või abivahendeid ei anta, vajaliku hooldamise asemel manustatakse patsientidele ülisuurtes doosides uimasteid ja või seotakse nad voodi külge kinni ja teenuse osutajad püüavad teadlikult patsiendi surma esile kutsuda kas uimastavate ravimite üledoosidega, vajalike ravimite mittemanustamisega, patsientide teadliku külmetamisega jmt. Igasugune objektiivne järelvalve ravivigade ja ebainimliku kohtlemise üle aga puudub. Nimetatud ülevaadet saab lugeda SIIT. EPE saatis ülevaate mh. ka peaminister Andrus Ansipile, sai aga vastu tema nõuniku sisutu vastuse. Juunis ja juulis 2011 koostas Eesti Patsientide Esindusühing koostöös kannatanutega ka rea ettepanekuid Riigikogule patsientide ohutuse parandamiseks vajalikest kiirematest meetmetest, kuid sisulisi muudatusi pole toimunud.

Seadusetuse ja vastutamatuse ränk hind. 1500 hukkunut aastas, aga kedagi justkui ei huvita

Pärnu haigla endise kvaliteedijuhi, arstina Soome tööle suundunud Teele Orgse poolt Tartu Ülikoolis 2010 tehtud ülevaate "Patsiendi ohutus kui teadvustamata probleem Eesti ühiskonnas" kohaselt hukkub Eestis igal aastal ravivigade tõttu hinnanguliselt 1500 inimest.  Ravivigadest ja nende vähendamise vajadusest rääkimine on aga osale nõukogude ajal hariduse saanud meedikutele tabu ja ka poliitikutele. Nagu elu on näidanud, on Eestis võimalik ka ravivigade varjamiseks inimene haiglas ära tappa ja mitte keegi ei vastuta, ka siis mitte, kui ravivead on meditsiinitoimikuga ja ravijuhiste rikkumisega tõendatavad nagu ka otsus võtta kogu ravi ja toit ära ravijuhise üliraske rikkumise järel kooma langenud elavalt inimeselt. Vt. lisa nn. meedikute Aadu Liivat ´i, Tiiu Paulus ´e ja medõde Oksana Granovskaja jõhkrustest, samuti ravivigadest ja neile järgnenud tapmisotsusest Mustamäe haiglas sügisel 2009 SIIN.

Nagu selgus 2011. aasta kevadel Patsientide Esindusühingu poolt koostatud ülevaatest, polnud tegu kaugeltki üksikjuhtumiga. Sadism ja ravivead on saanud toimuda, sest Eestis on puudunud objektiivne järelvalve tervishoius, puudub isegi patsiendikaitse seadus. Katsed luua ka Eestis objektiivse järelvalve tervishoius ning patsiendikaitse seadus on luhtunud, sest Eesti poliiitlisel juhtkonnal puudub selle vastu huvi. Ringkaitse nimel valetavad nii meedikud, tervishoiuametnikud kui ka poliitikud ja nagu näitas sügis 2012 valetavad ja võltsivad toimunu asjaolusid Eestis raskete haiglalugude kinnimätsimise nimel ulatuslikult ja teadlikult ka prokurörid.

Kui nõukogude koolitusega meedikute soovi säilitada oma puutumatus seaduste eest ka väga raskete rikkumise korral võib panna nende nõukogude ajast pärit ringkaitse varju, siis Eesti Vabariigi õigusasutuste tegevus tervishoiuvaldkonda puudutavate seaduserikkumiste eiramisel on lubamatu. Rahvusvaheliselt üldtunnustatud õigusaktid, ravijuhised, Euroopa Inimõiguste Kohtu tegevuse aluseks olev Inimõiguste Deklaratsioon, rääkimata EV Põhiseadusest kehtivad siiski ka Eesti elanikele, kui väga ka selliseid juhtumeid kinni mätsida ei üritataks ja varem või hiljem peab see teadmine jõudma ka iga meediku, riigi- ja politseiametniku ning prokuröri teadvusesse.   

Vt. ka ETV eetris olnud Puutepunkt saates Mustamäe haiglas samas osakonnas mõni aasta varem lootusetuks kuulutatud Taneli ja noore mehe meedikute käest elule tagasi päästnud ajalooõpetajast ema Endla Lindmäe lugu. 186 cm mees näljutati haiglas 35 kiloseks, emale valetati, et aju ei tööta enam ja poeg seepärast toitu ei omastavat; sellel perel õnnestus viimasel hetkel Põhja-Eesti Regionaalhaigla arstide valele peale saada, ja mitu kuud hiljem tuli Tanel koomast kodus välja ja on elus ning täie mõistuse juures. Peterburi jääpurikaohvri, Eesti kodaniku Milana arvasid Mustamäe haiglas lootusetuks samad "inimesed", tema näljutati 34 kiloseks, enne kui pere ta Saksamaale sai viia. Ja kui palju on olnud samasuguseid juhtumeid, võib vaid oletada, sest enamasti ohvrid enam ei kõnele. Taneli õpetlik lugu on SIIN.

Eesti on tõenäoliselt üks väheseid Euroopa Liidu riike, kus isegi oma kolleegide vigu varjata aitavad kohtuarstid leiavad, et eutanaasiat ja rahvusvaheliselt üldtunnustatud ja ka kirjalikes ravijuhistes kehtivad reegleid võivad Eesti arstid eirata. Enne oktoobris 2012 toimunud arstide liidu streiki korraldas Eesti Kohtumeditsiini Instituut mitu kuud omalaadse streigi märtsist augustini, lükates ligi pool aastat edasi ekspertiisitaotluse käsitlemist meedikute ravivigade hindamisel. Haiglas toimunu avalikustamise eest korraldatud kättemaksukampaanias on osalenud mitmed arstide liidu juhtliikmed, kes rikkusid kriminaalmenetluse ajal mitmeid seadusi ja valetasid ning võltsisid toimunu asjaolusid (sellega olid isiklikult seotud lisaks endiste nn. nõukogude organitega lähedalt seotud ENSV endisele pearadioloogile, EVs medjärelval(v)e inspektori ameti saanud Peeter Mardnale ka Toomas Kariis, Ralf Allikvee, Andres Ellamaa, Katrin Rehemaa). Mustamäe haigla peaarstiks on Mardna endine ülemus, Karl Vaino aegse EKP Keskkomitee tervishoiuosakonna juht Sergei Nazarenko, õendusjuhiks Aleksei Gaidajenko. Tagasi esiküljele SIIT

Uus inimõiguste raport 2012 inimeste väärkohtlemisest Eesti haiglates

Eesti Inimõiguste Keskus esitles 2012. aprillis uut aastaraportit, keskendudes avaartiklis patsientide ebainimlikule kohtlemisele mõnedes Eesti haiglates. Raport leiab, et Eesti haiglates võib esineda patsientide piinamist, kutsub valitsust suhtuma probleemi tõsiselt ja looma mh. sõltumatu organi taoliste haiglajuhtumite menetlemiseks, olukorra parandamiseks vajalike meetmete väljatöötamiseks jm. Raporti aluseks olnud põhidokumenti, Patsientide Esindusühingu 2011 ülevaadet ebainimlikust kohtlemisest 17-s tava- ja hooldushaiglas vt.siit. 18. aprillil 2012 toimus Tallinnas EPE konverents, kus arutati, millised on ootused tervishoius, mis aitaks vähendada ravivigu ja nende varjamist jpm.

Vt. ka Siim Kallase artiklit "Kui patsient pole teretulnud" siin, milles endine Eesti peaminister ja praegune Euroopa Komisjoni volinik jagab oma muljeid patsiendivaenulikust Eesti tervishoiust. 

Tartu Ülikoolilt uuring korruptsioonist ja pettustest Eesti tervishoius

TÜ 2011 uuringu lisast selgub, et Oliveri haiglassemineku ja viimaseks jäetud elupäeval sügisel 2009 raputasid Mustamäe haiglat skandaalid kirurgide korruptsioonikahtlustest. Loe lisa ülalt viitest "TÜ uuring korruptsioonist tervishoius". Tagasi esiküljele SIIT

PERHis 35kiloseks näljutatud Taneli pääsemine haiglast

Saue gümnaasiumi ajalooõpetaja Endla Lindmäe poeg Tanel sattus PERHi Mustamäe haiglasse pärast avariid 2006. PERHi neurokirurgia osakonna meedikute poolt lootusetuks arvatud noor mees näljutati PERHi Keila yksuses lõpuks 35 kiloseks ja emale valetati, et poja "aju ei tööta enam". Taneli päästsid yhe ausaks osutunud meditsiiniõe poolt emale viimasel hetkel öeldud sõnad - kui te poega kohe kuju ei vii, teil teda mõne päeva pärast enam pole. Mitu kuud hiljem tuli Tanel kodus koomast välja. Taneli õõvastav lugu PERHis on siin.

Korrumpeerunud Eesti õigussüsteem ja Mustamäe haigla kriminaalasi: lisaks meedikutele ja terviseameti järelvalveametnikule valetasid ja võltsisid lõpuks ka prokurörid

Ülevaade Mustamäe haiglas Oliver Rõigase abipalvete peale talt tilguti ära võtta raevunud valvearst Aadu Liivati ähvardusest emale - "Te veel näete, see asi pöördub teie vastu!" (võttis selle ähvarduse politseis ülekuulamisel ka omaks), järgnenud kinniaheldamisest, narkoosiga uimastamisest ja kokkulepitud haiglavahetuse tühistamisest dr Ekke Nääbi poolt, ravivigadest, kooma süstimisest Oksana Granovskaja poolt, kooma langemise eel Tiiu Pauluse määratud penitsilliinisüstidest ja ravijuhise rikkumisest ja penitsilliinisüstide varjamisest Pauluse ja Granovskaja seletuskirjades  ning  Pauluse otsusest ravivigade ohvriks langenud inimene toidu ja ravita jätta ja ta surmata SIIN.

2013: Peaprokurör Norman Aas võltsinud prokuröridele appi

Teadmiseks:  Kaitsepolitsei edastas 1. märtsil 2013 Patsientide Esindusühingu juhilt Pille Ilveselt veebr 2013 saadud materjalid prokurör Kristel Eliste võltsimisest Peeter Mardna kasuks kriminaalmenetluse lõpetamise otsuses riigiprokuratuuri. Peaprokurör Norman Aasa 1. aprilli allkirjaga vastusest selgub, et Aas võltsimisega vahele jäänud prokuröri karistamist vajalikuks ei pea. Juba sügisel 2011 oli peaprokurör Norman Aas jätnud vastamata, kuigi seadus seda nõudnuks, ka kirjalikule taotlusele anda Mustamäe haigla juhtumis ilmnenud korruptsioon tervishoiu järelvalves Kaitsepolitsei uurida. 

Siseministeerium teatas aga aprillis 2013 vastusena siseminister Ken-Marti Vaher ´ile saadetud taotlusele, et ei soovi selgitada, kes oli see kõrge politseiametnik, kes andis 15. okt. 2009 politseikorrapidajale Eldar Bashirovile ebaseadusliku korralduse teatada, et uurimist ei alustata ja ka sõltumatu meduuringu taotlus lükatakse tagasi, millega avati tee ulatuslikuks võltsimiseks, kuigi politseis oli registreeritud kuriteoteatis, mis sisaldas raske isikuvastase teo episoode. 

Kuidas selline asjaajamine ja seadustest möödavaatamine kõige kõrgemal riiklikul tasemel on Eestis võimalikuks osutunud ja miks sidusid end Mustamäe haigla juhtumis riigiametnikele vääritu käitumisega mitu inimest? Miks keskerakondlastest riigiametnike võltsimiste ja seadusterikkumiste suhtes muidu tähelepanelik õigusaparaat antud juhtumis selle  kinnimätsimisse  oma panuse andnud keskerakondlase Peeter Mardna rikkumistesse nii kõnekalt teisiti suhtus?Kes on see kõrge politseiametnik, kes andis Bashirovile 15.okt.2009 ebaseadusliku korralduse? Kui tavapärane kord oleks näinud ette - nagu kinnitas 2013 ka kuriteoteatise tagasilükkamisest teatanud korrapidaja, et juhtumit konsulteeritakse Põhja Prefektuuri nn. mõrvarühmaga ja prokuratuuriga, on politsei ja siseministeeriumi juhtkond, sh minister Vaher keeldunud küsimast 2009 mõrvarühma liikmetelt, kes ja mida neist Mustamäe haigla juhtumi otsuse asjus 15. okt. 2009 mäletab.     

Kinnimätsimine algas kuriteoteatist eiranud politseis ja prokuratuuris 2009

Mustamäe haiglas sügisel 2009 toimunu kinnimätsimine algas politseis ja prokuratuuris Oliveri surmapäeval 15. okt 2009, kui Põhja Prefektuur registreeeris kuriteoteatise, kuid teatise registreerunud politseikorrapidajale Eldar B-le anti hiljem ka prokuratuuriga vestelnud kõrge politseiametniku poolt korraldus teatada kuriteoteatise mittemenetlemisest ja lükata tagasi ka sõltumatu lahangu taotlus. Sel moel andsid politsei ja prokuratuur Mustamäe haigale teadlikult lisaaega ja võimaluse sobivate asitõendite tekitamiseks ja võltsimiseks. Meenutagem, et siseministriks oli sel hetkel Marko Pomerants, mees, kes mõned aastad varem sotsiaalministrina oli surunud PERHi juhiks arstihariduseta Tõnis Alliku, helistades Alliku läbisurumiseks läbi kõik PERHi nõukogu liikmed. 

Raske isikuvastase teo summutamisele asunud politsei teatas 15.okt. 2009, et kui on etteheiteid pöördutagu tervishoiuametisse nn. järelvalveametniku,  keskerakondlase Peeter Mardna poole. Järgnes skeem, mida on tõenäoliselt kasutatud raskete haiglalugude kinnimätsimiseks ka muudel kordadel - Mardna ei võtnud kannatanuga kordagi ühendust, rikkus juhtunu summutamiseks ulatuslikult ja teadlikult kehtivaid seadusi, valetas ja võltsis oma nn komisjoni järeldustes toimunu asjaolusid, kaasas toimunu kinnimätsimiseks seadust rikkudes menetlusaluste meedikute kolleege. Mardna selliste pingutuste tulemusel koostatud valed ning võltsingud lekitati mh meediasse, sh. ulatuslikult ja teadlikult juhtunu kohta laimu avaldanud Äripäeva lisa Meditsiiniuudiste töötajale Kärt Blumbergile, keda riigiametnik Mardna tänas selle eest 10 000 krooniga oma perefondist sügisel 2010. Politsei ja prokuratuur jätsid aga Mardna sellise tegevuse igasuguse karistuseta.

2012: ametialaselt võltsinud Mardna jäeti karistuseta, sest võltsisid ka prokurörid 

Veelgi enam - kriminaalasja lõpetamise määrustes kasutasid nii Põhja Ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör Endla Ülviste, kohtumeditsiini ekspert Marika Väli, riigiprokuratuur kui ka sellise tegevuse heaks kiitnud kohtunik Ivi Kesküla mitmeid Mardna poolt kuriteo summutamiseks välja mõeldud ettekäändeid. Just Mardna poolt lendu lastud väljamõeldisega, et noore inimese tahtevastane kinniaheldamine, mida alguses üldse eitati, olla seotud "teadvushäirega" otsustati summutada seadusevastast kinnisidumist. Oliveri omakäeliselt kirjutatud ahastavate abipalvete vastu (palun tee mind lahti, miks kinni) huvi ei tuntud. Kuigi kinniaheldamine toimus Oliveri abipaveid eiranud ja nende peale vihastanud Aadu Liivati ähvarduse järel - "te veel näete, see asi pöördub teie vastu", mille Liivat oli sunnitud ka omaks võtma, kulutati selle mitme õe poolt psühhopaadiks nimetatud meediku ülekuulamiseks vaid 50 minutit, mille jooksul kõige ebameeldivamaid küsimusi ei esitatudki.

Oliveri alasti keha oktoobrikuises külmas lahtise akna all külmetanud õde Kristina Raagmets jäeti oma piinamistoimingu asjus üldse üle kuulamata - tegu on sama õega, kes ütles, et "vahet pole, mis on - nagunii sureb ära".

Üle kuulamata jäeti ka õde Natalja Merzlikina, kes pärast Liivati ähvardust ütles emale Oliveri kuuldes, et mingit haiglavahetust pole vaja ja kui ema Mustamäe haiglast lahkuks, "läheksid asjad teie pojaga kiiresti", millest nähtus selgelt, et Mustamäe haiglas teavad õed hästi, milliste meetoditega patsientidest "kiiresti" vajadusel "lahti saadakse". Õde Irina Jakovlevat, keda Merzlikina ja Liivati käitumine väga pahandas ja kes rääkis avameelselt ka ravivigadest enam üle kuulata ei õnnestu - temast sai poolteist aastat hiljem, kui ta oli töölt Mustamäe haiglas juba lahkunud meedikute kätte 28-aastase patsiendina rutiinse protseduuri läbi sattudes suvel 2011 ootamatult üliraske ajukahjustusega liikumis- ja kõnevõimeta invaliid (Vt. Irinaga juhtunut ka allpool). 

Sügisel 2009 eutanaasiaotsuse teinud ja selle ka rakendanud Tiiu Pauluse kasuks jäeti kriminaalmenetluse raames teadlikult üle kuulamata ka nälga ja ravita jäetud patsiendile ajusurma testi teinud meedikud, kes vastavat protokolli ei allkirjastanud, kuna Oliver oli reageerinud ka politseis tunnistusi andud tunnistajate nähes ka nälga ja toiduta jäetuna mitme tunnistaja juuresolekul korduvalt ema kõnele, kuid toitu ja ravi tagasi ei pandud. Jne jne. Eranditult kõik sügisel 2009 avalikkuse ette jõudnud seigad haiglas toimunust vastasid tõele, kuid tõde kedagi ei huvitanudki ning kinnimätsijate põhitegevus kulus juhtunu summutamisele. 
Üle kuulamata jäeti ka dr. Ekke Nääb, kes tühistas oma puhkusele kadunud ülemuse Mihkel Leineri raske ravivea selgumise järel pere poolt kokkulepitud haiglavahetuse ja kelle ajal oli antud õdedele korraldus hoida Oliveri mitu päeva kinniaheldatult.

Nädal pärast kinniaheldamist, Tiiu Pauluse esimesel tööpäeval raviarstina 12.10.2009 andis Paulus korralduse süstida Oliverile penitsilliini, ning kuigi penitsilliini ravijuhis keelab igaveseks penitsilliinishoki vältimiseks penitsilliini manustamisega jätkamise, kui esimese süsti järel peaks tekkima probleeme hingamis ja /või südamega, mis ka tekkisid ja on medtoimikuga tõestatavad, süstis Paulusega konsulteerinud Oksana Granovskaja seejärel uue annuse penitsilliini, mille tagajärjel langes Oliver 12.10.2009 õhtul kooma. Järgmisel hommikul 13.10.2009 otsustas Paulus teha Oliverile eutanaasia ja võtta talt ära kogu ravi ja toit.

Kuigi Oliverilt kogu toidu, ravi ja joogi äravõtmine 13. 10.2009 hommikul olukorras, kus ta oli elav inimene on üheselt tõestatud, kasutasid riigiametnikud Endla Ülviste, Marika Väli ja nende sellise tegevuse heaks kiitnud kohtunik Ivi Kesküla Mustamäe haiglas toimunu kinnimätsimiseks teadlikke valesid, viidates "tunnistaja Pauluse" viidatud nt olematule konsiiliumi otsusele selle teo eel, kuigi sellist konsiiliumi ei toimunud ja selle kohta pole ka mingit dokumenti ei medtoimikus ega kriminaaltoimikus.

2012/2013/juhtumi kinnimätsinud prokurörid manipuleerisid ja valetasid ka meediale ja avalikkusele

Kõige ülaltoodu taustal, olukorras, kus valdav osa vajalikest menetlustoimingutest jäeti lihtsalt tegemata, eirati tõendeid, võltsiti toimunu asjaolusid ka siis, kui see on vastuolus medtoimiku materjalidega oli Põhja Ringkonnaprokuratuuril häbematust teatada kriminaalmenetluse lõpetamise järel sügisel 2012 pressiesindaja vahendusel ajakirjandusele, et "piinamine ja ohtu asetamine ei leidnud kriminaalmenetluse käigus kinnitust".

Patsientide Esindusühingu juhi Pille Ilvese pöördumise järel 2011 täiendavalt algatatud, antud juhtumis teadlikult mitmeid seadusi rikkunud, valetanud ja võltsinud Peeter Mardna kriminaalasjas võltsis 2012 sügisel selle kriminaalasja lõpetamise otsuses teadlikult Mardna kasuks asjaolusid ka Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokurör Kristel Eliste. Eliste valetas määruses ja ka ajakirjandusele, et Mardna sõnu pole talletatud, kuigi teadis, et lindistus on olemas, mis oli prokuröri teadlik vale.

Eesti kriminaalseadustik näeb ette riiklikku järelvalvekohustust täitva ametiisiku poolt teadvalt ebaseadusliku otsuse või toimingu tegemise eest või otsuse või toimingu ebaseaduslikult tegemata jätmise eest ka kriminaalkaristuse, kuid üdini korrumpeerunud Eesti tänases õigusruumis ei ole sellise seaduse rakendamist isegi võimalik loota.

Läks enam kui 3 aastat, kui alles detsembris 2012 kinnitas politsei lõpuks järjekordse pöördumise järel, et menetlemata jäetud kuriteoteatis 15. okt 2009 tõesti Põhja Prefektuuris registreeriti ning see sisaldab ka selgesõnaliselt kuriteo tunnuseid. Paraku ei ole politsei seisuga jaanuar 2013 jätkuvalt suutnud meenutada "salvestiste kadumise ja halva mälu" ettekäändel selle kõrge politseiametniku ja prokuröri nimesid, kelle otsusel rikuti seadust, jäeti kuriteoteatis menetlemata ja anti haiglale võimalus võltsida asitõendeid.

Mitu politseinikku ütles menetluse ajal, et vähemalt Tallinnas summutataksegi rasked haiglalood prokuratuuris ja nii läkski. Juhtunu menetluse, täpsemalt selle kinnimätsimise käik näitab, et kui meedikud teevad Eestis raskeid ravivigu ja soovivad neid varjata, siis patsiendi tapmine samas haiglas annabki haiglale hea võimaluse juhtunu summutamiseks ise tõendeid tekitada ja vajadusel ka võltsida ning kõik see toimub politsei ja prokuratuuri teadmisel. Just eelmainitu taustal on ka arusaadav, miks Mustamäe haigla tühistas raskete ravivigade selgumise järel juba kokkulepitud haiglavahetuse ega lasknud Oliveri ka koju viia - eesmärk oli üks ja selle tulemuseks õõvastav kuritegu, mille kinnimätsimisega sidus end lõpuks lisaks asjaosalistele meedikutele - Aadu Liivat, Tiiu Paulus, Oksana Granovskaja ka terve hulk teisi meedikuid ja ametnikke ning ka poliitikuid, kelle jaoks üks inimelu, rääkimata inimõigustest, EV Põhiseadusest, Euroopa Inimõiguste ja Põhivabaduste Kaitse Konventsioonist, muudest seadustest ja aususest mitte midagi väärt pole.

Professor Hele Everaus: eutanaasia ON TAPMINE

Tartu Ülikooli hematoloogia kliinikumi juht professor Hele Everaus rõhutas  9. mail 2013 ERR saates Kahekõne, et eutanaasia ON TAPMINE ja eutanaasia õigustamine "valuga" ja "kannatuste leevendamisega" on hale vale, sest valu saab tänapäeval ära võtta. Everaus rõhutas, et inimlik saab elu lõpp olla vaid siis, kui see ei lõpe tapmisega, vaid armastatud lähedaste keskel. ERR, intervjuu SIIN. Kui Eesti tervishoius töötaksid vaid sellise mentaliteediga meedikud nagu dr. Everaus, kes teab ka sõnade inimlikkus ja elu pühadus tähendust, ei loeks te ka seda blogi siin. Vt. ka allpool 2013: ÜRO avaldas eriraporti ja võttis sihikule inimeste piinamise haiglates "meditsiiniliste vajaduste" sildi all.
Tagasi esiküljele SIIT

PERHis võrreldes TÜ Kliinikumiga oluliselt suurem suremus

2009. aastal oli Põhja-Eesti Regionaalhaiglas kokku 35 480 patsienti, kellest haiglas suri 1359. Tartu Ülikooli kliinikumis oli samal ajal patsiente tuhandeid rohkem - 42 878, kellest suri 803. Kui patsiendi ohutust ja patsiendi õigusi - ja paljude patsientide kogemuse kohaselt ka lihtsalt inimlikkust - enam väärtustavas TÜ Kliinikumis suremus-kordaja 2009 aastal langes võrreldes 2008. aastaga (vastavalt 1,7 ja 2,0), siis PERHis niigi kõrge suremuskordaja hoopis tõusis (3.8 ja 3.6). Täielikult võrreldavaiks saaks numbreid lugeda, võrreldes suremust sarnaste juhtumite korral. Kindlasti mõjutab aga suremust ka ohutusnõuete täitmine ja meedikute mentaliteet inimelu, sh raskelt haigestunud inimeste elu väärtustamisel. Vt. lisa EE, 17. dets. 2010.

CNN/ Meedik-mõrtsukate hingel enamasti palju ohvreid

Järjekordne avalikuks tulnud õõvastav lugu endale Looja rolli võtnud mõrtsukmeedikutest - Ameerika mandril tapsid kaks meedikut kahes haiglas vähemalt 16 patsienti, kelle mõrva nad ka omaks võtsid. Ka viimastel aastatel Euroopas, sh Suur-Britannias ja Hispaanias ilmsikstulnud meedik-mõrvarite juhtumid on osutanud, et lõpuks vahele jäänute hingel on enamasti palju inimelusid. Juhtum osutab taas, kui lihtne on haiglas inimesi tappa - tuleb vaid teada, mida süstida või mida tilgutianumasse lisada vmt. CNN lugu siin. Tagasi esiküljele siit.

2013: ÜRO avaldas eriraporti ja võttis sihikule inimeste piinamise haiglates "meditsiiniliste vajaduste" sildi all

ÜRO avaldas märtsis 2013 eriraporti inimeste ebainimlikust kohtlemisest, piinamisest ja inimõiguste rikkumistest haiglates "meditsiiniliste vajaduste" sildi all. ÜRO osutab, et rahulolematus inimeste põhiõiguste rikkumistega ja piinamisena käsitletavad tegevused mõnedes tervishoiuasutustes on tõusnud eriti teravalt päevakorda viimastel aastatel. Globaalse arutelu inimõiguste rikkumistest haiglates algatanud ÜRO rõhutab, et "Piinamise ning muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise vastane ÜRO konventsioon" kehtib ka tervishoiuasutustes. ÜRO kutsub riike järgima seadusi, uurima põhjalikult piinamisjuhtumeid ja inimeste põhiõiguste rikkumisi tervishoiuasutustes ning karistama taolist tegevust praktiseerivaid meedikuid. ÜRO eriraportit saab lugeda siin.

Vahetult pärast ÜRO 2013 raporti esitlemist jõudis maailma avalikkuse ette järjekordne lugu sellest, kui lihtne on meedikutel, eriti haiglate intensiivpalatites inimesi tappa, kui arstid ja õed ei pea kinni seadustest ning võtavad endale ise õiguse otsustada, kelle elu ja millal nad lõpetavad. Järjekordse vahelejäänud mõrtsukasarstiga tegid koostööd ka mõned teised arstid ja õed, kes on samuti saanud süüdistuse ja kelledele jagati patsientide tapmise korraldusi mh ka telefoni teel. See järjekordne jõhker haiglalugu, seekord Brasiilias, kus juba mitme inimese tapmises süüdistuse saanud intensiivpalati naisarst Virginia Soares de Souza ´t kahtlustatakse kokku ligi 300 inimese tapmises toob mh hoiatavalt esile veel ühe meetodi, mida inimeste tapmiseks intensiivpalatites on kasutatud -  vt. Reutersi ülevaadet siin. 

Tagasi esiküljele SIIT